1. päev: Väljasõit Tartust kl. 04.30 Vanemuise alumisest parklast. Tallinlastega kohtume sadamas A-terminali ees parklas meie bussi juures kl. 07.00. Viking XPRS väljub kl. 08.00-10.30 Helsingisse (NB! Väljasõiduajad täpsustatakse ja võivad muutuda juhul kui laevade väljumisajad muutuvad, palun kontrollige). Saabunud Helsingisse, võtame suuna põhjapoole. Järvenpää linnakese lähedal asuva Tuusula järve ümbrus oma rahu ja maalilise loodusega oli elukohaks paljudele Soome olulistele kultuuriinimestele. Siin, Tuusula rannateel, armastatud kirjaniku Aleksis Kivi viimaste elupäevade onnikese lähedal, eemal pealinna bürokraatidest, leidis sajand tagasi elupaiga kunstnikest sõpruskond. Neid liitnud siinne looduse rahu on seniajani peaaegu muutumatu. Külastame Soome tuntuima helilooja Jean Sibeliuse ja tema pere kodu, praegust kodumuuseumi Ainolat ja soome kunsti kuldajast pärineva mitmekülgse kunstniku Pekka Haloneni ateljeekodu Halosenniemit, tema rahvusromantilises stiilis ehitatud ateljeed. Ümbruskond peidab nii mõnegi kuulsuse elupaika. Tuusula järve ääres Varbacka villas on elanud 14 aastat kirjanik Juhani Aho. Siin leidsid inspireeriva pelgupaiga J.H.Erkko, Eero Järnefelt, Venny Soldan-Brofeldt jt. Suundume Hämemaa poole, mille maastikke iseloomustavad mäeseljandikud, järved, pargid. Teel on meil võimalus kosutada keha kiirtee kohal kõrguvas stiilses Linnatuuli söögikohas. Hämeenlinna poole suundudes põikame muinasjutulisse Aulanko parkmetsa, mille loojaks oli romantilise hingega relvatööstur, kolonel Hugo Standertskjöld. Aulanko linnamägi ja selle ümbrus on Soome rahvusmaastike ikoon. Mäe tipus kõrguvast võimsast juugendtornist loodust nautides on Jean Sibelius saanud inspiratsiooni Finlandia loomiseks, siinsetes romantilistes paviljonides on luulelainetel hõljunud Eino Leino. Vaatetorni juurest laskub sügavikku 322 astmeline trepp. All üllatab vaatajat skulptor Robert Stigelli loodud Karupere. Veel võimsam on aga see, mille on loonud loodus - siin paljastub vaatetorni kandva mäekülje graniidi ilu. Tänapäeva Aulanko on Hämeenlinna 14. linnaosa ning tema parkmets on osa 2001.a. rajatud Hämeenlinna linnapargist. Enne teele asumist on meil võimalik kosutada end mäe jalamil olevas väikeses kohvikus. Hämeenlinnast läbi sõites möödume keskaegsest punatellistest Häme kindlusest. Kirju ajalooga suurejoonelisest ehitisest Vanajavesi järve kaldal on saanud üks Hämeenlinna sümboleid. Soome disaini üheks sümboliks on Iittala, ülistuslaul soome klaasikunstile. Iittala klaasitehase muuseum avati 1971 a. tehase 90-ndaks sünnipäevaks. Põhinäitusel näeme soome klaasidisaini kuldaja aardeid, selle ajajärgu loojate Tapio Wirkkala ja Timo Sarpaneva tippteoseid. Muuseumi ülakorrusel on väljapanek klaasipuhumise põhilistest tööriistadest ja siin saab tutvuda erinevate klaasipuhumise tehnikatega. Soomlase südame teeb eriliselt hellaks Nuutajärvi klaasitehase Pro Arte toodang, eriti just Oiva Toikka kavandatud klaaslindude väljapanek. Muuseumi ja tehasepoe ligidusse on tekkinud turistimagnetina aasta läbi avatud Iittala Klaasimäe kompleks. Klaasimäel tegutseb ka ainulaadne soome naivistide kunstikeskus, mis tutvustab igal aastal valikut nende populaarsematest töödest. Kõige tipuks valmistab Kultasuklaa kohapeal käsitööshokolaadi ja teisi maiustusi. Neid on võimalik kaasa osta või lihtsalt uudistada nende valmistamist. Päeva lõpetuseks jõuame Tamperesse. Öömaja kesklinnas ***hotellis (2-sed toad). Naudime ühist õhtusööki.
2. päev: Hommikusöök. Tampere linn asub Näsijärvi ja Pyhäjärvi vahel. Tõustes Pispala mäeharjale, maailma kõrgeimale moreenseljandikule, avaneb lummav vaade kahele siniselt sädelevale järvele, Tammerkoskile ja metsade rohelusele. See panoraam vaimustas ka Rootsi-Soome kuningat Gustav III, kes rajas 1779. a. kose äärde linna. Hommikune jalutuskäik kesklinnas. Rahvusromantilise stiili suurejooneline näide on Soome kaunimaks kirikuks valitud, andeka arhitekti Lars Soncki projekteeritud Toomkirik. Tammerkoski kunagised vabrikuehitised, mis nüüdseks on saanud uue sisu. Linna peaväljak, kus asuvad nii raekoda, teater, arhitekt Engeli projekteeritud Vana kirik, kaunid vaated ja sillad... Asume teele Ähtäri poole, mille nime laulis omal ajal rahva mällu Juice Leskinen. Praegu on sellest väikesest, alla 6000 elanikuga linnakesest, saanud eriline tõmbekeskus. Magnetiteks on Ähtäri loomaaia tõelised nunnumeetrid, hiidpandad Hua Bao (Tuisk) ja Jin BaoBao (Lumi). Võime jälgida seda vahvat paari puu otsas ronimas, bambust krõmpsutamas või armsalt magamas. Uhiuues Pandamajas asub ka kehakinnitust pakkuv Deli&Cafe. Ähtäri Zoo on olnud juba asutamisest peale mõnus kogupere loomapark. See on vanim looduslik loomapark Soomes, siin võib näha isegi neid loomi, keda Tallinna loomaaias ei ole. Lisaks pandadele on meil võimalus kohtuda lumeleopardi, väikepandade, karude, põtrade, ahmide ja ilvestega. Ähtäri Zoos elab looduslikes tingimustes üle 65 erineva loomaliigi. Kolme kilomeetri pikkune pearada kulgeb keset looduse rohelust, pinkidel saab puhata jalgu. Jalutamiseks võib valida ka lühema, 1,5 km pikkuse raja. Looduse keskelt pandade juurest sõidame võluvasse ülikoolilinna Jyväskylässe. Öömaja ***hotellis (2-sed toad).
3. päev: Hommikusöök. Väike bussitiir Jyväskyläs ja seejärel võtame suuna Mikkeli poole. Saimaa kaldal asub Kenkävero, kunagine Mikkeli kirikumõis, kus praeguseks on põnevalt ühinenud mitmekülgne soome tarbekunst ja käsitöö, kunstnike ateljeed, aiandus, maitseelamusi pakkuv kohvik-restoran ja pisikesed pagaripoed. Soome suurimat puidust kirikumõisat ähvardas 1960-ndate lõpust alates häving. Ametis olnud kirikisandale ja ta perele pakuti korterit linna ning mõis oma kõrvalehitistega jäi saatuse hooleks. 1980-ndateks oli kõik nii armetus seisus, et linnavõimud otsustasid hooned lammutada. Linnaelanikud asusid lagunevat ilu päästma ja see õnnestus neil suurepäraselt. Praeguseks on sellest kujunenud Mikkeli elanike lemmikpaik. Mikkeli ise, algselt kiriku kaitsepühaku peaingel Miikaeli järgi nime saanud linn, on ajaloos olnud veidi militaarhõnguline. Asula kujunemine linnaks algas Viiburi kaotamisega venelastele Suures Põhjasõjas, mil piiskopitool toodi Mikkelisse ja Mikkeli kirikust sai toomkirik. Jalutame Mikkeli turul ja otsime turutelkide vahelt üles marssal Mannerheimi väärika pronkskuju. Võimalusel külastame toomkirikut, mille arhitektiks on tunnustatud Josef Stenbäck, ja mille altarimaal on soome maalikunsti suurkujult Pekka Halonenilt. Kodusõja ajal asus Mikkelis soome valgete staap, pandi alus soome sideteenistusele. Talve- ja Jätkusõja ajal paiknes Mikkelis marssal Mannerheimi juhitud armee peastaap. Näeme 1961.a. Pasilas renoveeritud vagunit, millega marssal sõitis rinnete vahel maha tuhandeid kilomeetreid. Samas on Mikkeli ka naiselik ja kaunis, siin on huvitava ajalooga kõrge maamärk Naisvuori, kust avanevad kaunid vaated linnale, seda ümbritsevale rohelusele ja Saimaale. Soovijad võivad mäetipus asuvas kunagise veetorni kohvikus nautida tassikest kohvi või sõita liftiga kõrgemalt avanevat vaadet imetlema. Enne tõusu Naisvuorile põikame mäe sisemuses olevasse kivikoopasse, Lokkisse e. Kajakasse. Siin asus Jätkusõja ajal 1941-1944 Soome armee peastaabi telefonikeskus ja telegraaf. Siin olid tööruumid marssal Mannerheimile ja tema lähematele võitluskaaslastele. Ruumid renoveeriti 1990-ndate algul Jätkusõja-aegset eluolu järgides ja avati muuseumina detsembris 1995. Lõunapaus ABC-s Mikkelis. Asume teele Lahtisse. Öömaja ***hotellis (2-sed toad). Naudime ühist õhtusööki.
4. päev: Hommikusöök. Kuigi 120 000 elanikuga Lahti on linnana tuntud kui talispordikeskus ja murdmaasuusatamise MM meka, ei sõida me hommikul kuulsate hüppemägede juurde, vaid Vesijärvi sadamasse. Siinne reisisadam ja selle ümbrus on Lahti elanike meelispaik. Heidame pilgu Lahti uhkusele, 2000.a. avatud muusika- ja kongressipaleele, Sibeliustalole, jalutame laheäärses mõisapargis ja imetleme avanevaid vaateid. Sõidame Helsingisse, mida kutsutakse tema kauni asukoha tõttu Läänemere tütreks. Meie erilisteks sihtkohtadeks Soome pealinnas on seekord 2018.a. avatud põnev keskraamatukogu Oodi ja Ateneum, mille väärikas ja kaunis maja valmis aastal 1887. Ateneumile kuulub Soome kunsti suurim kollektsioon, mille tuumiku moodustab 18–20 sajandi Soome kunst, sellele lisandub 650 kunstiteost teistest riikidest. Kogu tuntuimad teosed on Vincent van Goghi "Auvers-sur-Oise'i tänav", Albert Edelfelti "Luxembourgi aed", Akseli Gallen-Kallela "Aino triptühhon", Eero Järnefelti "Alepõletamine" ja Hugo Simbergi "Haavatud ingel". Vaba aeg kesklinnas. Jalutuskäigul näete ka Kiasmat või Muusikamaja, avatud on suuremad kauplused. Mõnusa päeva lõpetame keskraamatukogus Oodi. Kesklinnas Töölölahe kaldal kõrguva põneva arhitektuurilise ime autoriteks on ALA Architects, sama arhitektuuribüroo, kes võttis osa ERMi uue maja arhitektuurivõistlusest 2005. a. Toona saadi teine auväärne koht. Oodi on ülistuslaul soome metsale, seal on kasutatud nii klaasi kui betooni, aga kodususe annab just erinev puit. Helsinglased, nii vanad kui noored, on võtnud uue raamatukogu innu ja rõõmuga omaks. Sellest on saanud elav kohtumispaik Helsingi südames. Siin võib kohtuda sõpradega, luua oma ainulaadset kunsti, lõõgastuda. Majal on kolm korrust, igaühel neist on erinev funktsioon. Alumine korrus on kavandatud suhtlemiskohaks, seal on kino, näitused ja kohvik. Teisel korrusel on ruumid töösse süvenemiseks ning võimalused erinevateks harrastusteks. Kolmandal korrusel asub traditsiooniline raamatukogu oma kogudega, seal on ka lasteosakond. Bussisõit sadamasse. Tallinki kiirlaev väljub kl. 19.30 jõudes 21.30 Tallinnasse D-terminali. Sõit Tartusse.
Reisi hind: 529 €
Hinna sees:
laevapiletid Tallinn-Helsingi-Tallinn,
öömajad hotellides koos hommikusöökidega (2-sed toad),
mugavustega buss,
suurte kogemustega giid-grupijuht ja eestikeelsed ekskursioonid,
loomaaia pilet,
Ateneumi pilet,
kaks õhtusööki,
käibemaks.
Lisatasu eest:
(tellimine ja tasumine enne reisi)
tervisekindlustus või tervise- ja reisitõrkekindlustus (hinnad sõltuvad vanusest),
ühene majutus (132.-).
Kaasa: kuni reisi lõpuni kehtiv EV pass või ID kaart.
Mõningad hinnad, tasumine kohapeal:
(2021. a. andmetel, võivad muutuda sõltumata reisikorraldajast):
J. Sibeliuse kodumuuseum Ainola 8 €
P. Haloneni ateljeemuuseum Halosenniemi 7 €
Iittala klaasidisaini muuseum 2 €
Viestikeskus Lokki Mikkelis 2,50 €
Lõunasöök ABC-s 11 €
Reisikorraldaja: TENSI-REISID AS
Tel 7 344 207, 7 344 208, fax 7 344 209 Ülikooli 4, Tartu
Tel/fax 6 703 333, 6 703 000 Estonia pst 5a, Tallinn
Tel/fax 44 26 305, tel. 44 26 300 Ringi 10, Pärnu
e-mail: tensi@tensireisid.ee
Kodulehekülg: www.tensireisid.ee
Panga rekvisiidid: TENSI-REISID AS, a/a EE902200221005109167 (Swedbank)
Info ja registreerimine:
Ülle Mikk, tel. 50 39 289, e-post yllemikk@lugejareisid.ee